Kõigil taimeolenditel on looduses väga oluline roll, kuid kuigi neid saab klassifitseerida mitmel erineval viisil, on aia kujundamisel üks kõige rohkem teadaolevaid asju, kas nad on lehtpuud või igihaljad. Miks? Sest sõltuvalt lehestiku käitumisest võib meil olla varju näiteks aastaringselt või ainult kevadel ja suvel.
Selles artiklis keskendume igihaljad taimed, kuna tavaliselt arvatakse, et nad on igihaljad, see tähendab, et nad ei kaota kunagi oma lehte. Ja see on viga.
Mitmeaastane, botaanikas ei tähenda see igavest
Ma tean, see võib tekitada palju segadust. Ja see on see, et loomulikult kasutatakse mitmeaastast, et midagi kestab igavesti või vähemalt pikka aega (kui "pikk aeg" võib tähendada aastakümneid). Aga mitte järgijaid, ei.
Igihaljas (või igihaljas) taim langetab ka lehti. Valdav osa liike teeb seda aasta-aastalt vähehaaval, kuid on ka teisi, kes viskavad hea osa lehestikust oma võrast ühe korra kaheteistkümne kuu jooksul ja järgmisel aastal viskavad ülejäänud. Viimane on see, mida näiteks Brachychiton populneus.
Nende taimede olemasolu eelised ja puudused
Eelis
Igihaljatel taimedel on aedniku jaoks lehttaimede ees mitmeid eeliseid. Need on järgmised:
- Nad pakuvad varju aastaringselt.
- Neid saab kasutada hekkide varjamiseks.
- Need ei ole "määrdunud" (lehed pole prügi, seepärast panen selle jutumärkidesse 🙂) nii palju kui lehtpuud.
- Need muudavad aia iga päev elu täis.
- Nad jätkavad kasvu mõnevõrra varem, kuna nad ei pea uue lehekrooni tootmiseks energiat kulutama.
Puudused
Nendel taimedel on ka oma puudused, on:
- Esimesel talvel, mille nad veedavad uues asukohas, kipuvad nad kaotama palju rohkem lehti, kui see oleks normaalne.
- Tavaliselt on nad haigusi põhjustavate kahjurite ja mikroorganismide rünnaku suhtes haavatavamad, kuna seda tüüpi elusolendid toituvad lehtedest. Muidugi, mida kauem on lehti saadaval, seda parem neile.
Mida sa sellest teemast arvasid? 🙂