Lihasööjad taimed on pälvinud inimeste tähelepanu juba mitu sajandit, eriti kuna teadlane Charles Darwin ise avaldas 1875. aastal oma esimese kirjelduse nende uudishimulike ja kummaliste taimede kohta.
Kuni selle hetkeni ei olnud teada, mis need tegelikult on, sest taim ei peaks suutma putukaid küttida, eks? Avastage kiskjataimede maailma kõige kummalisemad kurioosumid.
Noh, tõde on see, et ei. Seda tüüpi taimed on aastatepikkuse evolutsiooni ja keskkonnaga kohanemise vili, milles vaevalt leiavad nad kasvamiseks piisavalt toitaineid ja korralikult areneda. Seetõttu pole neil olnud muud võimalust kui saada kiskjateks - see sõna, mis taimede osas on küll kummaline, kirjeldab nende olendite tegelikkust.
Tuntud on umbes 12 perekonda, nende hulgas on Dionaea (populaarne Venuse kärbsepüünis), Drosera (ülaloleval fotol näete Drosera regiat), Darlingtonia (nagu see, mis ilmub artiklit juhtival fotol) või Sarracenia. Aga kui arvate, et vähe perekondi, läheme liikide juurde. Avastatud on umbes 700 liiki kiskjalisi taimi. Neil on kummaliste taimede austajate seas suur nõudlus, tegelikult ka aastal Libereci botaanikaaiast, mis asub Tšehhis, võib leida kõige rohkem kiskjaid maailmas. Eratasandil on saavutatud ka rekordid: Kolumbias on saavutanud kaks sõpra kokku umbes neli tuhat eksemplari vastab 85 erinevale liigile ... sisehoovis!
Kuigi need taimed peavad ellujäämiseks toituma putukatest, neil on tolmeldajatega väga head suhted. Näiteks, Dionaea muscipula paneb õievarre kasvama umbes 15cm tolmeldavate putukate püünistesse sattumise vältimiseks. Püünistest rääkides võivad need olenevalt soost olla vormis kannud, urnid, imipõied, kleepuvad karvad või suud.
Selle artikli lõpetame veel ühe kurioosse asjaoluga: mõned liigid, näiteks Darlingtonia californica või kogu perekond Sarracenia, saab omandada intensiivsema värvi suvel, kui päike neid otse tabab. Midagi, mis muudab nad veelgi ilusamaks, kas sa ei arva?