Imithi zezona zityalo zimangalisayo kwihlabathi. Inye kuzo ngokuhamba kwexesha iba yinkqubo ecosystem, ivumela imbewu yezinye izityalo ukuba ihlume phakathi kwezikhewu esiqwini nasemasebeni, kwaye ibonelele ngomthunzi ofunekayo kunye nokufuma.
Bangumthombo obalulekileyo wobomi, hayi amahlathi kuphela, kodwa nabo bonke abanye abantu abahlala kulo mhlaba, kodwa ngoba? Kubaluleke ngantoni ukutyala imithi?
Kuqikelelwa ukuba kukho iibhiliyoni ezintathu zemithi emhlabeni. Zinokubonakala ngathi zininzi, kodwa kufuneka siyikhumbule loo nto wonke umntu ufuna ioksijini ekhutshwe yimizekelo emi-4. Okwangoku bamalunga nezigidi ezisixhenxe abantu emhlabeni, kwaye uninzi lwabo luzinikele ekugawuleni amahlathi, nto leyo enokuthi ibeke thina bantu bahlala apha emngciphekweni, I-15,3 yezigidigidi zemithi iyagawulwa ngonyaka.
Kukho abo baya ehlathini kwaye babona iinkuni zomlilo kuphela, kodwa ezi zityalo zingaphezulu komthi. Ngeengcambu zabo, balungisa umhlaba ukuthintela ukuba ungakhukuliseki; iziqhamo zininzi zazo ziyatyiwa, kuthi nakwezintaka kunye nezinye izilwanyana, kwaye enkosi kumphunga wamanzi okhutshwe ngamagqabi awo gcina ubushushu obuzinzileyo. Kuzo zonke ezi mpawu zimangalisayo kufuneka songeze enye ebaluleke kakhulu: ukugcinwa kwekhabhoni. Ngenxa yako konke oku, iimpembelelo zokufudumala kwehlabathi zinokuchaswa.
Imithi iyayihombisa imbonakalo yomhlaba, kodwa ikwangubomi bethu. Ukuba isinye kwisithathu soMhlaba sasigqunywe ngamahlathi, eyona nto iqinisekileyo kukuba iingxaki zingancipha, okanye mhlawumbi zide zitshabalale, njengoko u-Yann Arthus Bertrand watshoyo "Umhlaba ubonwe ezulwini." Ke ngoko, xa kunokwenzeka kuyacetyiswa ukuba utyale enye, kwigadi yakho, kwipatio yakho okanye ehlathini.
Ngale ndlela uya kuba negalelo ekunyamekeleni ubomi eMhlabeni.